Playing Video Games

Kübereetika

Antud veebilehe eesmärk on arendada eetilise analüüsi oskust eetiliste dilemmade märkamisel küberruumis.

Eetilisus on oskus, mida on võimalik arendada. Veebilehe eesmärk pole anda kindlaid vastuseid küsimustele "kuidas on õige käituda?", vaid keskendub oskusele märgata eetilist probleemi ja selle üle arutleda. 

Esmalt anname lühiülevaate teemal ''mis on kübereetika?'' ja selle arengust läbi viimaste aastakümente, seejärel ''mis on praktiline eetika?'' ja selle suunad.

Veebilehe põhirõhk on küberruumiga seotud juhtumite eetilisel analüüsil. Anname teile töövahendi eetilise analüüsi sammudeks, mida saate kas iseseisvalt või grupis lahendada. Oleme kogunenud küberruumiga seotud erinevaid juhtumeid ja jaganud need 6 kategooriasse: häkkimine, Internetis käitumine, virtuaalne identiteet, küberkiusamine ja autoriõigus. Igas kategoorias on üks eetilise analüüsi sammudega näidisjuhtum ja lisajuhtumid iseseisvaks või grupis lahendamiseks.

Viimases veebilehe jaotises leiate viited teemakohaseks lisalugemiseks.

Mis on Kübereetika?

Eetika ja eetiline käitumine on olnud arutelu teemaks juba tuhandeid aastaid ja tihedalt seotud meie elu erinevate aspektidega. Arvutite arenguga seonduvalt võeti kasutusele termin „arvutieetika” juba 1970. aastatel. Mõiste "kübereetika" võeti kasutusele alles hilisemalt. 

Kaido Kikkas on oma Eetika ja IT teemalises loengus võtnud hästi kokku Kübereetika arengu faasid Herman T. Tavani järgi:

1. faas

1950.-60. aastad - eraldiseisvad (ilma võrguta) suurarvutid. Esimesed katsetused tehisintellekti vallas viivad esimeste eetiliste küsimusteni:

  • Kas masinad suudavad mõelda? Kui jah, kas peaksime ehitama mõtleva masina?

  • Kui masinad võivad olla intelligentsed, siis mida tähendab olla inimene?

Juba sellest ajast tuleb esile ka privaatsuse küsimus - eeskätt Suure Venna ja suurte andmebaaside näol.

#Artificial intelligence (AI)  #Database privacy ("Big Brother")

 

2. faas

1970.-80. aastad - ärisektori tõus, võrkude leviku algus (koht- ja laivõrgud). Peamised eetilised küsimused:

  • isiku privaatsus (nagu eelmises faasis, kuid lisanduvad võrgu- ja äriaspekt).

  • esile kerkib intellektuaalomand ehk probleemid ebaseadusliku paljundamisega.

  • alguse saab arvutikuritegevus - esmalt küberhuligaansuste (segamine, "käkikeeramine") ja loata ringikolamise vormis.

#Intellectual property #Software piracy #Computer crime

 

3. faas

 

Alates 1990. aastast tänaseni - veebiajastu. Lisanduvad:

  • sõnavabadus

  • anonüümsus

  • seadusandlus

  • usaldus

  • avalik versus erainfo

#Free speech #Anonymity #Legal jurisdiction #Virtual communities

 

4. faas

Lähitulevik - tehnoloogiate koondumine, lausandmetöötlus, arukad esemed ja objektid, kiibid, bioinformaatika, ilmselt ka nanoarvutid.

#artificial electronic agents ("bots")  #bionic chip implants #nanocomputing research

Tavani järgi võib kübereetikat vaadelda eri vaatenurkadest, näiteks

  • IT - eetilised väljakutsed, mis tulenevad uue tehnoloogia kasutuselevõtust

  • filosoofia - tehnoloogiaga seotud eetikaküsimuste nägemine suuremas, "suure pildi" kontekstis

  • ühiskonna- ja käitumisteadused - uute tehnoloogiate mõju hindamine ühiskondlikele institutsioonidele ja eri ühiskonnagruppidele

  • infoteadused - probleemid senise "intellektuaalomandi" käsitlusega, aga ka tsensuuri ja sõnavabaduse teemad küberruumis.

Tavani sõnastab ka kolm võimalikku lähenemist:

  • kutse-eetika - peamiselt arvuti-, tehnika- ja infoteaduste vaade küsimustele nagu professionaalsus, erialane vastutus, riskid, ohutus ja töökindlus, erinevad käitumiskoodeksid jne

Näide:  Oletame, et programmeerija avastab, et tarkvaratoode, mille kallal ta on töötanud, on varsti avalikkusele müügiks lubatav, ehkki see pole usaldusväärne, kuna see sisaldab "vigadega" tarkvara. Kas ta peaks "vaatama läbi silmade?"

  • filosoofiline eetika - filosoofiline ja juriidiline vaade: privaatsus, anonüümsus, autoriõigused, sõnavabadus jne

  • kirjeldav eetika - sotsiaalteaduste vaade: tehnoloogia mõju ühiskonna institutsioonidele (riik, haridussfäär jne) ja erinevatele ühiskonnagruppidele (soo, vanuse, rahvuse jne järgi).

Viited

Kikkas, Kaido 2020. E-ITSPEA 15: Eetika ja IT. ICO wiki. https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_15:_Eetika_ja_IT. Litsents (CC BY-SA 3.0) (06.06.2021).

Tavani, Herman T 2011. Ethics and Technology: Controversies, Questions, and Strategies for Ethical Computing.  John Wiley & Sons, Inc.

1950-1960ndad

Suurarvutid

Tehisintellekt 

Privaatsus

Suur Vend 

Suured andmebaasid

1970-1980ndad

Võrgu- ja äriaspektid

Intellektuaalomand

Arvuti kuritegevus

1990ndad

Veebiajastu

Sõnavabadus

Anonüümsus

Seadusandlus

Usaldus

Avalik versus erainfo

Lähitulevik

Tehnoloogiate koondumine 

Lausandmetöötlus 

Arukad esemed 

Kiibid

Bioinformaatika

Nanoarvutid